Töö korteris või majas: milline on üürniku vastutus
Maja hooldus rendi ajal
Kui üürileping on sõlmitud, vastutab üürnik kodu korrashoiu eest. See hõlmab kogu vara ja varustust. Siin tähendab intervjuu hoida asjad korras ruumide halvenemise vältimiseks. See pole veel tegelik remont. Konkreetselt on üürniku enda ülesanne tagada maja tehnika nõuetekohane toimimine üürilepingu ajal. Üürniku kohustuse rikkumiseks loetakse akende, põrandate, seinte või furnituuri kahjustusi hoolduse puudumise tõttu. Seetõttu ei saa ta omanikult hüvitist nõuda. See võib mõjutada ka hoiust.Võimalik rentida ilma omaniku loata
Kui üürnikud on elama asunud, saavad nad ette võtta teatud remondi-, renoveerimis- või parendustöid. Peaasi on austada ruumide esialgne seisukord. Seetõttu ei tohiks toimingud kodus suuri muutusi kaasa tuua. Näiteks köögis või vannitoas on võimalik lisada mõni eemaldatav element või tehnika. Installige a integreeritud köök, teisest küljest ei tohiks seda teha ilma loata. Samuti on üürnikel õigus vahetada tapeeti, värvida tuba üle, vahetada tihendeid või isegi vahetada välja katkine aken. Olge ettevaatlik, jälgige, et ettevõetud töö ei kahjustaks kodu.Renditööd, mis nõuavad omaniku luba
Mõnikord soovivad üürnikud üürilepingu ajal oma kodu siseviimistlust ümber teha. Nad otsustavad ehitada sisseehitatud riiulid või paigaldada lakke mõned rippvalgustid. Antud juhul pole tegemist remondiga, vaid pigem renoveerimistöödega. Ilma omaniku nõusolekuta võidakse need toimingud tagatisrahast maha arvata. Enne töö alustamist veenduge, et nad seda ei teeks oluliselt muutuda Kodu.
Näiteks vanni asendamine dušikabiiniga nõuab omaniku eelnevat luba. Sama kehtib ka siseseina langetamise kohta, et tuba oleks suurem.
Töö üürniku kulul
Osa töid on kohustuslikus korras üürniku kanda. Nad on rohkem seotud hädavajalikud remonditööd valikuliste renoveerimistöödena. Kui üürnikud saavad ruumid heas korras, on neil kohustus kodu hooldada. Vastasel juhul võivad mõlemad pooled remondi osas kokku leppida. Sel juhul tuleb üürilepingusse lisada konkreetne klausel: töövõtuleping. Remonditööde vajaduse korral saavad üürnikud selle eest tasuda üüri alandamise vastu. Tingimused on aga igal üksikjuhul erinevad.
Üldreeglina annavad omanikud igale potentsiaalsele üürnikule maja või korteri, mis on vastavalt tervisestandarditele korralikult elamiskõlblik. Üürilepingu sõlmimisega kohustub üürnik osaliselt tagama kinnisvara igapäevase korrashoiu. Kõiki üürniku tehtavaid töid nimetatakse tavaliselt rendiremondiks.
Nende hulka kuuluvad osaliselt pirnide vahetus, hooldustoodete ostmine kõikidele seadmetele või aia või basseini hoolduskulud. Üürniku kohustuseks on ka tühjendamine, lülitite ja kaitsmete vahetamine, septikute tühjendamine, põrandalaudade remont, boileri puhastamine, muru hooldamine ja hooletusse järgnev melioratsioon. A identne remont on piisav. Üürnik ei ole kohustatud ruumide seisukorda parandama. See vaatenurk on valikuline.
Tööd tasub omanik
Kui üürnikelt nõutakse üüriremonti, peaks selle eest hoolitsema üürileandja vananemisest tulenev töö. Seaduse järgi peab ta tagama üürnikele korraliku elamispinna. On selge, et kodu peab võimaldama üürnikel elada turvaliselt vastavalt kehtivatele tervisestandarditele, saades samas kasu elektrist ja veest. Kui mõni neist esemetest on puudu, vastutab töö eest omanik.
Üürnikud paluvad mõnikord omanikult kinnisvara seisukorra parandamist. Viimane ei ole kohustatud seda taotlust vastu võtma, välja arvatud juhul, kui ta on sellega nõustunud. Parendustööd puudutavad lisaseadmete nagu ujula, lifti, küttesüsteemi, sisustatud köögi, soomusukse, videovalvesüsteemi või muu paigaldust.
Degradeerumine mis tuleneb ehitusveast vastutab ka omanik. Remondist kasu saamiseks peab üürnik teda probleemidest teavitama tähitud kirjaga. Erakorraliste tööde puhul saab üürnik selle enda kanda võtta. Pärast tõendavate dokumentide esitamist on omanik kohustatud selle hüvitama.
Loodusõnnetuse korral, mis põhjustab näiteks üleujutuse või muu vääramatu jõu, vastutab remonditööde eest omanik. Kui aga kahju on süvenenud üürniku hooletuse tõttu, jagatakse koorem.
Värskendus vananemise kohta
Juriidiliselt viitab vananemine ajast ja kasutamisest tulenevale kulumisele. Üüri osas on see kriteerium, mille alusel hinnatakse maja või korteri normaalset riknemist. See võtab arvesse aega, mis kulub, üürniku ametiaja pikkust ja sellest tulenevat kahju. Vananemise mõiste ja erinevad juhtumid ei ole seaduses sõnaselgelt loetletud. Seetõttu puudub selle hindamiseks ametlik nimekiri.
Seetõttu on see punkt sageli kahe poole vahelise konflikti allikaks. Juhtub, et omanik ja üürnik ei lepi kokku materjali lagunemises või mitte lagunemises selle vananemise tõttu. Näiteks keeldub üürnik parandamast parkettpõrandat, kuna usub, et selle lagunemine tuleneb sellest, et seda on kasutatud üle 10 aasta.
Sellise konflikti vältimiseks on soovitav üürilepingu sõlmimisel kehtestada aegumisvõre. See dokument hindab kõigi kodu komponentide eluiga. See puudutab eelkõige materjale, mis aja jooksul lagunevad. See leping sätestab remondi korral kohaldatava arvelduse. Tavaliselt arvestatakse tasusidpro rata. Näiteks vaiba eluiga on võrgustikus kokku lepitud 7 aastat. Omanik ja üürnik määravad kindlaks protsendi summast, mis tuleb tasuda seisukorra halvenemise korral enne seda tähtaega. Tuleb märkida, et vananemist hinnatakse üürilepingu lõppemisel.
